Avalik ruum on üks tähtsamaid linna identiteedi kujundajaid. Selle mitmekesisus, kvaliteet ja turvalisus on näitajad, mille põhjal ühest või teisest asulast arvamust kujundatakse. Kui inimesele on avalikus ruumis viibimine tehtud mugavaks ja võimalusterohkeks, siis viibib ta seal hea meelega. Kui avalik ruum mõjub aga ebaturvalisena või seal on vaba aja veetmise võimalustest vajaka, siis varjub inimene meelsamini kodu nelja seina vahele või eelistab veeta aega hoopis kuskil mujal.
Avalik ruum mõjutab otseselt seda, kui sidus on kohalik kogukond ja ühiskond laiemalt. Juba aegade algusest on inimestesse sisse kodeeritud harjumus koguneda turuplatsil, et jagada uudiseid ja veeta aega koos lähikondlastega. Sotsiaalne sidusus on seotud ka linnaruumi üldise turvalisusega – mida rohkem inimesi avalikku ruumi tarbib ja tänavatel liigub, seda turvalisem seal on. Ning omakorda, mida turvalisem on tänavail, seda rohkem inimesi avalikku ruumi kvaliteetaja veetmiseks kasutab.
Tegurid, mis mõjutavad avaliku ruumi kasutamist kvaliteetaja veetmiseks:
- avalikuks kasutamiseks mõeldud väljakute, puhkekohtade ja rohealade olemasolu ning mitmekesisus
- avaliku ruumi üldine turvalisus
- jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud kõnniteede ja kergliiklusteede olemasolu
- kasutatava linnamööbli funktsionaalsus
- mitmekülgsed võimalused vaba aja veetmiseks ja sportimiseks
Milliseid võimalusi peaks avalik ruum linlastele pakkuma?
Rohkem võimalusi ühiseks vaba aja veetmiseks
Avalik ruum peab looma mitmekülgsed eeldused sotsiaalseks suhtluseks, sh ühiseks ajaveetmiseks ja sõpradega koosviibimiseks. Klassikaliseks lahenduseks on pargipingid tänavaäärsetel rohealadel või pargis, kuid selleks sobivad ideaalselt ka erinevad aktiivse vaba aja veetmise atraktsioonid, mis pakuvad tegevust ka nooremale generatsioonile.
Tihti näeme noori istumas kaubanduskeskustes või veetmas aega supermarketite parklates, sest nad ei leia endale avalikus ruumis tegevust. Et noorte käitumisharjumusi muuta, saavad linna planeerivad arhitektid ning elamuarendajad palju ära teha. Näiteks võib noortele vaba aja veetmiseks luua võimalused erinevate pallimängude harrastamiseks või paigaldada õuealadele ja parkidesse ilmastikukindlad mängulauad, kus malet, lauatennist või lauajalgpalli mängida.
Asumid, kuhu sellised võimalused on loodud, tõmbavad ligi arvukalt huvilisi ja pakuvad väärtust elukeskkonnale tervikuna. Palliplatsid on õhtuti rahvast täis ja mängulaudade ääres on pinksi või lauajalgpalli Futtoc harrastamas nii lapsevanemad koos lastega kui noored omavahel. Tutvu lauajalgpalli Futtoc’iga lähemalt järgnevast videost:
Ka kompaktne pinkidega ümbritsetud malelaud on hea võimalus terve pere või seltskonnaga ühiselt laua taga aega veeta. Lisaks malemängule saab seal ka lihtsalt jalga puhata või päevauudiseid vahetada.
Üldine praktika näitab, et inimesed tulevad hea meelega kodust välja ning tarbivad avalikku ruumi loodud atraktsioone ja rajatisi, kui nad saavad seejuures midagi lõbusat või kasulikku teha koos oma sõprade ja lähedastega. Läbi selle on nii mõnigi varasemalt pime ja kõle tänava- või parginurk saanud endale uue hingamise, kus kohtab inimesi igast vanusegrupist ja kus on pidevalt külastajaid.
Atraktiivsed mänguväljakud väikelastega peredele
Väikelastega pered ootavad avalikult ruumilt eelkõige lastele suunatud mitmekesiseid võimalusi värskes õhus aja veetmiseks. Heade atraktsioonide nimel ollakse valmis sõitma teise linnaossa ning tihti valitakse selle järgi ka elupaik, sest väikesed lapsed vajavad välimängualasid ja turvalist keskkonda, kus kasvada.
See on hea võimalus kinnisvaraarendajatele, kes uute elukeskkondade loomise eest peaasjalikult vastutavad. Planeerides kortermajade juurde koheselt ka lastele mõeldud mänguväljakud ja atraktsioonid, lisab see kinnisvarale väärtust ja meelitab sinna elama lastega peresid.
Variatsioone, mida väikelastega peredele avalikus ruumis pakkuda, on palju. Väiksema korteriühistu puhul piisab sellest, kui õuealale paigaldada kiik ja liumägi. Parkidesse ja elurajoonidesse sobib veidi suurem mänguväljak, kus jagub tegevust erinevas vanuses lastele ja kus saab nii ronida, liugu lasta kui tasakaalu harjutada. Suure kasutuskoormusega linnale kuuluvad mänguväljakud võiksid koosneda terviklikust aiaga ümbritsetud mänguatraktsioonide alast, kus lastel on turvaline mängida. Sellistele väljakutele võiks paigaldada nii madalama kõrgusega atraktsioone pisematele kui ronimisseinaga varustatud komplekte suurematele lastele. Palju elevust tekitavad lastes rippsildadega mänguväljakud, mis nõuavad neilt suuremat enese proovilepanekut. Põnevust pakuvad ka tunneliga komplektid, kus laps peab liumäele pääsemiseks tunnelist läbi ronima.
Mänguväljaku puhul on eraldi vaja tähelepanu pöörata kvaliteetsetele materjalidele ja turvalisusele. Kasutatavad materjalid peavad olema ohutud ja võimalikult hooldusvabad, neil ei tohiks olla teravaid nurki ning kasutatav puit ei tohiks muutuda pinnuliseks. Kindlasti peab mänguväljakul mõtlema veel puhkepinkidele ja prügikastidele, et lapsevanematel oleks mängu jälgides võimalus jalga puhata ning et mänguväljak püsiks puhas. Loe lisaks, milliseid materjale Dambis linnamööbli tootmises kasutab ja kuidas erinevaid materjale hooldada.
Treeningvahendid sportlastele ja terviseharrastajatele
Kuigi linnaruum on inimese kujundatud ja see ei saa kunagi olla võrdväärne puutumatu loodusega, peaks see siiski võimaldama ka tervislike eluviisidega tegelemist. Üks osa sellest on kahtlemata kergliiklusteede võrgustiku loomine, mida jooksjad, rulluisutajad ja jalgrattaga sõitjad kasutavad. Järjest enam koguvad populaarsust ka fitnessväljakud, mida saab paigaldada kas tervisespordikeskuste lähedusse, kus liigub palju sportlasi, või siis mõne kohaliku asumi lähedusse või parki, kus saavad oma lihaseid venitada ja treenida ka juhuslikud möödakäijad.
Asumite vahetus lähetuses on populaarseks osutunud kõikvõimalikud venitusmasinad, aga ka kõhulihaste ja jalalihaste treenijad. Tihti tullakse fitnessväljakule koos sõprade või terve perega. Siis on hea, kui harjutusi saab teha mitu inimest korraga nagu näiteks selga lõdvestaval ja treenival seadmel, kuhu mahub harjutusi tegema kolm inimest samal ajal. Välijõusaali masinad on tänapäeval muutunud nii heaks, et need on edukalt võimelised asendama sisetreeninguks mõeldud seadmeid. Elliptilist sisetrenažööri asendavad Climber ja Eliptic, ergomeetrit sõude-treeningseade ja velotrenažööri spetsiaalne välitingimustesse loodud ratta-treeningseade. Boonusena edendavad avalikus ruumis olevad fitnessväljakud ka nende inimeste tervist, kes muidu sportimas või jõusaalis ei käi – seega tekib siit laiem kasu rahvale tervikuna.
Üldiselt on rõõm näha, et Skandinaavia ja teiste arenenud riikide eeskujul on ka meie arhitektid järjest enam hakanud teadlikult linna avalikku ruumi kvaliteetsetest vaba aja veetmise võimalustest lähtuvalt kujundama. Kui paarkümmend aastat tagasi ei olnud meie avalik ruum kuigi võimalusterohke, siis täna näeme selles juba suuri arenguid – uuendatud on keskväljakuid, loodud on hulgaliselt pargialasid ja promenaade, paigaldatud on mänguväljakuid ja praktilist linnamööblit. Järjest enam mõeldakse sellele, kuidas inimeste viibimist avalikus ruumis veelgi enam soodustada. Selleks rajatakse nii elurajoonidesse kui linna enda territooriumile funktsionaalseid saarekesi ja oaase, mis toovad inimesi kokku ning pakuvad mõnusaid vaba aja veetmise võimalusi nii suurematele kui väiksematele.
Avalikus ruumis asuvad kogunemiskohad loovad vitaalsust meie ümber, mis on ääretult vajalik, et linn mõjuks kui elusorganism, mitte lihtsalt betoonist ehitiste kogum. Kui linnaruumis on hea olla, siis viibivad inimesed siin meelsasti, mis omakorda liidab kogukonda ja aitab ennetada kuritegevust. See kõik kokku on oluline osa linna identiteedist – millisena me keskkonda tajume, kas tahame siin elada ja kas soovitame seda külastada teistelgi.
Käimas on sõbrapäeva kampaania! 11.-21. veebruaril on kõik kvaliteetaja veetmisega seotud tooted Dambise koduleheküljel -10%. Tutvu toodetega ja küsi pakkumist info@dambis.ee
Kampaaniasse kuuluvad järgmised tootekategooriad: